Eestlaste reisimine on taastumas koroonaeelsele ajale

: 27. septembril tähistatakse Maailma turismipäeva rõhutamaks turismi tähtsust majanduskasvu, kultuurivahetuse ja jätkusuutliku arengu edendamisel. Eesti turismi- ja reisifirmade liidu andmetel taastub […]

Tourest logo väike
Tourest logo transparent

27. septembril tähistatakse Maailma turismipäeva rõhutamaks turismi tähtsust majanduskasvu, kultuurivahetuse ja jätkusuutliku arengu edendamisel. Eesti turismi- ja reisifirmade liidu andmetel taastub Eesti elanike reisimine hoogsalt ning oleme jõudmas koroonapandeemia eelsele tasemele. Tugeva kasvu on teinud ka siseturism.

Vastavalt rahvusvahelistele uuringutele ja statistikale on reisimine oma koduriigist välja, ja eriti puhkusereisile, 2023. aastal kasvus kogu maailmas. Eestis on tänavu lootust jõuda kolme miljoni reisini ning tõusutrend peab jätkuma ka järgneval aastal. 2019. aastal ehk pandeemia eel sooritasid meie inimesed 3,6 miljonit reisi.

„Nähes Eesti reisijate usalduse ja reisihimulisuse taastumist julgen pakkuda, et 8.-10. veebruaril toimuval turismimessil Tourest on potentsiaali püstitada publikurekordit ning valmistudes ette paneme juba praegu messi programmi nii uusi sihtkohti, kui ka teenuseid ja teistmoodi elamusi, kuna uuringud näitavad, et viimasel ajal otsitakse reisides just erilisi kogemusi,“ kommenteeris Turismi- ja Reisifirmade Liidu peasekretär Merike Hallik.

Tema sõnul on tänavuse Maailma turismipäeva erilise tähelepanu all turismisektori jätkusuutlik toimimine ja areng. „Vaadates aastasse 2023 ja mõeldes kaugemale, on ilmselge, et reisitrendid on vägagi seotud jätkusuutliku reisimisega. Reisikorraldajad on järjest  rohkem keskkonnateadlikud ja see väljendub ka turistidele pakutavates toodetes. Kliendid on omalt poolt rohkem teadlikud ning see väljendub nende ostuotsustes. Kindlasti jääb see teema ka järgnevatel aastate päevakorda,“ lisas Merike Hallik.

Koroonapandeemia tõttu kaotatud puhkusereise tehakse nüüd teoks ning otsitakse ka päris uusi sihtkohti, kus oma meeli turgutada ja kultuuri nautida. „Reisides otsitakse erilisi kogemusi ja neid sihtkohti, mis ei ole siiani olnud kättesaadavad. Reisitakse väiksemate seltskondadega ning vähem kordi, aga seevastu pikemalt. Suures kasvus on ka üksinda reisimine ning töö-ja puhusereiside kombineerimine. Aina populaarsemaks on muutumas heaoluturism, ehk spaa- ja welness-keskused või ainult täiskasvanutele pakutavad tooted,“ tutvustas Merike Hallik viimaseid reisijate eelistusi.

Jätkuvalt on aga Eesti rurismisektori murekohaks turismi eksport ehk Eestisse tulev reisijate voog, millele avaldab oma mõju tänaseni Ukrainas puhkenud sõda. Suvehooajal jõudis Eestisse küll rohkem välisturiste nii Soomest, Lätist kui kaugemalt Euroopast, kuid kahjuks pole suuremahuline välisturistide Eestisse saabumine veel taastunud, eriti grupituristide ja kruiisituristide osas.

“See jätab märgatava puudujäägi kogu turismisektorile ja laiemalt kogu Eesti majandusele ning nõuab nii ettevõtjate kui riigi ühist pingutust, et välisturistid tagasi Eestisse saada. Siinjuures sooviksin aga eraldi kiita Eesti siseturisti, kes pärast koroonaepideemiat on tublisti Eestimaad avastamas. See on toonud kohalikele turismiettevõtetele korraliku leevenduse ning võime öelda, et siseturismist sai Eesti turismisektori päästerõngas,“ lisas Merike Hallik.

8.-10. veebruaril toimuv turismimess Tourest tutvustab messikülastajatele arvukalt nii juba lemmikuks saanud kui ka täiesti uusi reisivõimalusi ja elamusi laias maailmas ja Eestis, aitab leida vastused kõikidele reisimisega seotud küsimustele ning pakub hulganisti ideid ja inspiratsiooni reisiseiklustele.