Eesti reisifirmad müüvad turvalisust, mitte õhku!

: Mariann Lugus, Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär Kroonika peatoimetaja asetäitja Risto Veskioja on selle nädala Laupäevalehe „Autorikülje“ rubriigis võtnuks nõuks soovitada […]

Toureset logo
Toureset logo white

Mariann Lugus, Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär

Kroonika peatoimetaja asetäitja Risto Veskioja on selle nädala Laupäevalehe „Autorikülje“ rubriigis võtnuks nõuks soovitada inimestel reisimisel loota vaid iseendale. Kuigi lehe paberväljaandes on märgitud, et „Autorikülje“ näol on tegemist isiklike ja subjektiivsete hoiakutega, ei loe paljud inimesed seda arvamust paberlehest. Et lugejad ka veebiavarusest leitavas populistlikus kirjatükis leiduvaid kaheldava väärtusega soovitusi sajaprotsendilise tõe pähe ei võtaks, on siinkohal lausa hädavajalik üht-teist selgitada reisiettevõtete nimel.

Risto Veskioja väidab oma teksti päises – veebis alapealkirjas –, et „reisibürood üritavad ebakindlust ära kasutada“. Eesti reisiettevõtete eesmärk on alati olnud ning on ka tulevikus pakkuda reisijatele mitmekülgset, läbipaistvat ja adekvaatset infot reisimisvõimaluste kohta. On küüniline heita reisiettevõtetele ette nende igapäevase töö tegemist ajal, mil sektori kogukäive on langenud 90% võrra ja sektorist pidanud lahkuma paljud inimesed. Reisifirmade eesmärk pole inimeste hirmudel mängida ja nende ebakindlust ära kasutada, vaid seda vähendada! Koroonaviirus on muutnud maailmas reisimise mängureegleid ning reisifirmade prioriteet number üks on sel segasel ajastul müüa oma klientidele meeldivat ja turvalist reisikogemust.

Risto Veskioja järgmine ebakompetentne väide, et „paljuski müüvad nad õhku“, tuleneb ilmselt sellest, et ta pole kunagi reisiettevõtete teenustega kokku puutunud. Kuna artiklist selgub, et autorile meeldib oma reisikavasid üksi ja ilma kõrvalise abita kokku panna, siis soovitan tulla ükskõik millisesse ETFLi kuuluvasse reisibüroosse ning vaadata oma silmaga, mida reisibüroo tegelikult müüb.

Tõenäoliselt on autor oma reiside kodutöö hästi ära teinud või pole lihtsalt õnneliku juhuse tõttu tõsiseltvõetavatesse sekeldustesse sattunud ning sellest on tekkinud lõvijulgus. Tema artiklis märkimist leidnud viide Tansaaniasse reisinud inimeste probleemidest on vaid üks reaalne juhtum paljude seas, mistõttu pidas Tansaania aukonsul Eestis Janika Vaikjärv vajalikuks ETFLi poole pöörduda, et sellest avalikult rääkida, et hoiatada omapäi ja uljalt reisida soovivaid inimesi puuduliku ettevalmistuse eest.

Omal käel reisi planeerimine ning riskide võtmine on teinekord erutavgi, kuid soovitusse “kogu nii palju infot kui võimalik ja tee otsused vastavalt sellele” tasub suhtuda siiski ettevaatusega. Internetis levib kahjuks palju valeinformatsiooni ning tõe ja udujutu eristamine on teinekord üpris raske. Kui arvestada aega, mis kulub kõige võimaliku info kokku kogumiseks ja sünteesimiseks võrdluses sellega, et reisibüroos on see töö juba ära tehtud, siis ei pruugi “reisibüroo korralduse tõttu tuleb reisi hind krõbedam” väide enam tõele vastata.

Usun, et autor kasutab siiski reisibüroode – küll mitte Eesti omade – teenuseid, kuigi arvab, et sellest teadlikult hoidub. Kui keegi on booking.com kaudu hotelle otsinud või mõne netiportaali kaudu lennupiletihindu uudistanud, siis on ta tahtmatult kasutanud välismaise reisibüroo teenuseid.

“Laadi alla lennufirmade äppe” on väärt soovitus, kuid väitega “kui mul poleks olnud Air France rakendust, poleks ma teada saanud riiki sisenemise karmistumisest” tahaks vaielda. Kuna Risto Veskioja polnud sel reisil tõenäoliselt mõne Eesti reisibüroo klient, pole tal võimalik öelda, millist infot reisiettevõttest ta oleks saanud või mitte saanud. Autor osutab siinkohal tegelikult väga hästi levinud hädale – kui reisijal pole reisikonsultanti, kes talle ajakohast infot edastaks ning kelle abiga jooksvalt tekkinud probleemid lahendada, siis jääb inimene oma murega üksi. Lennufirma võib lennu ära jäämisest rakenduse või e-kirja kaudu klienti teavitada, ent mis saab edasi?

Sagedasti on sel juhul lennufirma klienditeeninduse numbrid tunde hõivatud. Reisija mõistlikuks ja kiireimaks kontaktiks uue marsruudi koostamiseks ja piletite broneerimiseks on tema isiklik konsultant. Mitmed professionaalsed reisiettevõtted tagavad kriisiabi lausa 24 tundi ööpäevas. Autor küsib, et „miks ma peaksin maksma reisibüroole, et nad minu eest nuppu vajutaksid?“ Reisiettevõtte teenus ei ole siiski pelk nupule vajutamine, vaid  kompleksne väärtuse pakkumine alates reisi organiseerimisest kuni selle lõpuni ja vajadusel võimalike kahjunõuete tagastamiseni. Paraku pöördub ka ETFLi poole inimesi, kes on vahendusportaalist piletid ostnud ning probleemide korral ei ole sel juhul tõesti võimalik kuhugi pöörduda.

Autori väide: “10-15 minutit sihtkohtade lisauurimist aitab säästa raha ja tervist” kõlab lihtsalt ja kutsuvalt, aga annab lugejale moonutatud pildi tegelikult vajamineva ettevalmistustöö mahust. Näen meie liidu liikmete reisikonsultantide tööd jälgides, kui suur on nende teadmiste ja kogemuste pagas, lisaks ligipääs erinevatele avalikele ja professionaalsetele infokanalitele. Usun, et autor ei soovinud tegelikult kutsuda inimesi üles tormama pea ees tundmatusse.

Kordan siinkohal üleskutset autorile külastada mõnda Eesti reisibürood ning tutvuda tööga, mida reisiettevõtted tegelikult teevad. Ehk on siin ruumi isegi väikeseks omavaheliseks võistluseks – Risto Veskioja versus mõni Eesti reisifirma teemal „Vabalt valitud puhkusesihtkoha anatoomia“. Oleks huvitav võrrelda, mil määral erinevad tulemuse koostamisele kulunud aeg ja soovitused.

Artikli leiate siit.