ETFL tänab Statistikaametit reisiettevõtete äärmiselt keerulise olukorra väljatoomise eest. Reisiettevõtete seis on veelgi halvem kui artiklis/uuringus kirjas.

Ameti andmetel oli perioodil aprill-oktoober käibe langus -92%. Ilmselt on uuringus kajastatud EMTAK koodi N79 statistika, kuigi reisibüroode ja -korraldajate tegevus on koodi N791 all. N79 hõlmab lisaks reisiettevõtete tegevusele ka jaotust N799 “muu reserveerimine ja sellega seotud tegevus“, kes ei ole kriisis nii tõsiselt pihta saanud.

Kui palju on turismisektor kaotanud käibes ja töösuhete arvus?

BLOGIPostitatud 18. detsember 2020 9:01 , juhtivanalüütik Märt Leesment

Lõppev aasta jääb ilmselt kõigile meelde ja mitte just heas mõttes. Maailma laastavad jätkuvalt nii viirus kui ka selle leviku tõkestamiseks seatud piirangud. Kriisis on valdkondi, mis peavad üsna hästi vastu, kuid paraku ka neid, mis on kõvasti lüüa saanud ja mille kannatused veel kestavad. Viimaste seas on näiteks turismisektor, mille käekäiku lähemalt vaatame.

Turismisektor on globaalses kriisis ja olulist kahju esineb ka Eestis. Selle aasta märtsist oktoobrini peatus majutusasutustes 1,53 miljonit turisti vähem kui möödunud aastal. Turistide ööbimiste arv vähenes 2,79 miljoni võrra. Võrdluseks tegid 2019. aasta suveperioodil (juuni – august) 1,42 miljonit majutatut kokku 2,63 miljonit ööbimist. See tähendab, et majutusasutused on koroonakriisi tõttu nüüdseks kaotanud juba rohkem kui terve suve jagu turiste.

Turism ei piirdu vaid majutusasutuste külastajatega

Turismi valdkonna näitajate mõõtmine on aga tunduvalt keerulisem kui majutatute ja nende ööbimiste kokku lugemine. Eestit väisavad välisturistid, samuti reisivad kodumaal ringi siseturistid. Lisaks tarbivad ka välismaale reisivad eestimaalased turistidena erinevaid tooteid ja teenuseid (ka kodumaal). Seda, kui suur on turismi osatähtsus ühes või teises tegevusalas, hindab statistikaamet turismi satelliitarvepidamisega. Sellekohaselt on tegevusalad jagatud kolme rühma: turismile omased, turismiga seotud ja muud majandusharud.

Värskeimad turismi satelliitarvepidamise andmed on 2015. aasta kohta. Turismi osatähtsus erines siis majandusharude lõikes väga palju, ulatudes vähem kui protsendist turismiga seotud majandusharudes ja transpordi abitegevustes enam kui 90%-ni reisibüroode ning reisikorraldajate ja õhutranspordi puhul. Olukord turismimaastikul on küll aja jooksul ja just viimase kolmveerand aastaga muutunud, aga eelnev annab siiski hinnangulise pildi erinevate sektorite tähtsusest. Sellest tulenevalt kombineerisime turismi satelliitarvepidamise lähenemise võimalikult kiirelt tekkivate andmetega. Viimaste seas on parimaks allikaks ettevõtete maksudeklaratsioonide ja töötamise registri andmed.

Kõige keerulisemas seisus on reisbürood ja reisikorraldajad

sloome muutust näitab deklareeritud käibe võrdlus eelmise aasta sama perioodiga. Kui võrrelda turismile omaste, turismiga seotud ja muude majandusharude käivet alates selle aasta märtsist eelmise aasta sama kuuga, selgub, et muster on pea igas harus sarnane. Käesoleva aasta aprillis ja mais toimus suur langus ning pärast seda taastumine. Seevastu taastumine oli aga erinev – osa majandusharusid taastusid paremini, aga teiste puhul alanes kaotusprotsent üksnes vähesel määral ja jäi järgnevatel kuudel püsima. Viimaste seas on näiteks reisibürood ja reisikorraldajad, kes kaotasid kevadel suhtelises mõttes kõige enam ning nende puhul otsesest taastumisest rääkida ei saa. Turismile omastest harudest on parimas seisus näiteks kinnisvara üürileandjad.

Kogu majandusharus loodav väärtus ei ole otseselt turismile omistatav. Selleks, et hinnata otseselt turismisektori kaotust, on erinevate majandusharude väärtused läbi korrutatud turismi hinnangulise osatähtsusega neis. Suurim rahaline kaotus oli transpordisektoris. Olulise negatiivse panuse andsid ka majutus- ja toitlustusettevõtted, eriti kevadel ja suvel. Suve teisest poolest on kaotus olnud väiksem, aga püsiv. Sarnases suurusjärgus kaotus on olnud ka reisibüroode ja reisikorraldajate tegevuses, kuid nende puhul ei ole see vähenenud.

Töösuhete arv vähenes enim majutus- ja toitlustusettevõtetes

Kui käibe võrdlus eelmise aastaga näitas kõige suuremat kaotust kevadkuudel, siis töösuhete puhul saabus madalseis mitmel tegevusalal suvel ja mõne tegevusala puhul on see alles ees. Viimaste seas on kindlasti reisibürood ja reisikorraldajad, aga ka majutusettevõtted ning raudtee-, vee- ja õhutranspordiettevõtted.

Otseselt turismile omistatavaid töösuhteid on enim kadunud majutus- ja toitlustusettevõtetest. Esimeste puhul oli novembri lõpus 2100 ja teiste puhul 1700 töösuhet vähem kui aasta tagasi samal ajal. Arvestava negatiivse panuse annavad ka reisibürood ja reisikorraldajad, teiste tegevusalade puhul jääb turismile omistatavate töösuhete kadu pigem madalaks. Töösuhete arvu poolest on samuti kõige paremini vastu pidanud kinnisvara üürileandjad, kes jõudsid eelmise aastaga samale tasemele.

Selge on see, et kriis jätkub ning kadunud käibest ja töösuhetest saab rääkida ka edaspidi. Detsembris saabunud piirangud ei ole veel blogis analüüsitud statistikasse jõudnud. Isegi kui varem või hiljem terendab silmapiiril olukorra paranemine, jätkuvad turismisektoris muutused. Missugune on ja saab olema koroonakriisi mõju turismisektorile täpsemalt, millised on võimalikud arengustsenaariumid ning lahendused sektori kriisi mõjude leevendamiseks, selgub uuringu lõplikul valmimisel 2021. aasta esimestel kuudel.

Kokkuvõte valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringu „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“ raames, mida rahastatakse Eesti Teadusagentuuri ja MKMi eelarvest. Uuringut viib läbi Tartu ülikool koostöös statistikaametiga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.

Allikas: Eesti Statistikaameti blogi: https://www.stat.ee/et/uudised/kui-palju-turismisektor-kaotanud-kaibes-ja-toosuhete-arvusete-arvus