Praktiliselt ettevõtluskeelu all toimetavate reisifirmade käive on kuue kuu jooksul kukkunud 93%

Praktiliselt ettevõtluskeelu all toimetavate reisifirmade käive on kuue kuu jooksul kukkunud 93%

Kriisiolukorras paljude piirangute all kannatavad reisiettevõtted on pidanud koroonapandeemia viimase kuue kuu jooksul taluma 93%-list käibe kadu ning see on viinud viiendiku ettevõtete sulgemiseni, koondatud on juba rohkem kui kolmandik töötajatest.

Reisisektorit muserdab enim see, et piirangute tõttu pole sisuliselt võimalik reisiteenuste osutamisega tegeleda ning sektor on jäetud oma mures praktiliselt üksi. Kui paljudes Euroopa riikides on reisisektori jätkuvaks alalhoidmiseks ette nähtud riiklikud abimeetmed, siis Eestis on kriisieelsel ajal ligi 2000 inimesele tööd andnud sektori palved läinud kurtidele kõrvadele.

“Vist ükski lähiriik pole oma turismisektori heaks teinud nii vähe kui Eesti,“ ütles Eesti Turismifirmade Liidu president Tiit Pruuli. „Kõige olulisem oleks võimalus tööd teha, kuid seda ei saa. Elame viimased kuus kuud põhimõtteliselt ettevõtluskeelu tingimustes ning tulevik on sama tume kui praegune situatsioon.”

Septembri lõpu seisuga oli Statistikaameti andmetel reisisektor koondanud 36% töötajatest ning mitmetes ettevõtetes on juba välja jagatud järgmised massilised koondamisteated. Viiendik reisiettevõtetest on oma uksed juba lõplikult sulgenud. Aasta viimaseks kvartaliks ennustab Pruuli täiendavaid negatiivseid muudatusi reisiettevõtete tööhõives.

“Me oleme kogu aeg rääkinud sellest, et sektori toimima jäämiseks oleks vaja säilitada 50% kriisieelsest töötajaskonnast ning palunud selleks riigilt abi, nüüd hakkame tasapisi jõudma selle kardetud piirini, abi aga näha ei ole,” rääkis Pruuli.

“Reisisektor on saanud lisaks kevadel horisontaalselt kõigile jagatud tööjõutoetusele riigilt toetust 3,8 miljonit eurot, millele peaks aasta lõpus lisanduma 0,7 miljonit. Sellega sektorit üleval ei hoia. Kui näiteks Läti ja Leedu on oma reisikorraldajatele kompenseerinud kevadel inimeste tagasitoomisele tehtud kulutused, võimaldanud täiendavat toetust jooksvate tegevuskulude katteks, andnud innovatsioonitoetust, siis Eesti valitsus ei taha isegi sellest midagi kuulda,” lisas Pruuli.

Eesti reisiettevõtete selle aasta tippkuude ehk juuli ja augusti käiberekordid tõusid kuni 12%ni võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, septembris oli käibe kukkumine taas 94% ning pool aastat väldanud kriisiperioodi kukkumine on 93%.

Euroopa turismiorganisatsioonid ennustavad, et reisiturgude teatav avanemine toimub järgmise aasta kevadel. ETFL on koos teiste turismisektori liitudega palunud riigilt tuge, et selle ajani vastu pidada ja säilitada turismiteenuste edukaks taaskäivitamiseks vajaminev kriitiline hulk ehk 50% sektori töötajatest.

1990. aastal asutatud Eesti Turismifirmade Liit on turismiga tegelevate tööandjate vabatahtlik ühendus, mis liidab 77 liiget. Liidu põhiliikmeteks on Eesti reisibürood ja reisikorraldajad, kaasliikmeteks transpordiettevõtted, turismiorganisatsioonid, haridusasutused, hotellid, kindlustusfirmad, turismivaldkonna tugiteenuste pakkujad ning välismaised turismiorganisatsioonid. ETFL on üleeuroopalise reisiettevõtete liite koondava organisatsiooni ECTAA liige.