Mida hiinlased tahavad?

: Pikalt valmistunud Eesti ootab Hiina turisti Külli KaringEesti Turismifirmade Liidu president Hiina on tänapäeva turismimaailmas üks suurima kasvupotentsiaaliga riike. Hiina […]

Tourest logo väike
Tourest logo transparent
Külli Karing Tourest

Pikalt valmistunud Eesti ootab Hiina turisti

Külli Karing
Eesti Turismifirmade Liidu president

Hiina on tänapäeva turismimaailmas üks suurima kasvupotentsiaaliga riike. Hiina keskklass kasvab jõudsalt ning paljud, kel on võimalus, teevad alles oma esimesi turismireise. Hiina turisti ootavad ühtmoodi võrdselt külla nii ameeriklased kui eurooplased; samuti paljud teised Aasia riigid, mis on veel endiselt hiinlaste populaarseim reisisihtkoht. Seetõttu tervitab Eesti turismisektor soojalt 13 uue viisakeskuse avamist Hiinas, mis teeb hiinlastele Eesti viisa taotlemise senisest mugavamaks.

Viisa tagamine on Hiina turisti Eestisse meelitamiseks olnud siiani üks võtmeküsimusi. Konkureerime väärt külaliste saamiseks sisuliselt kogu maailmaga, Euroopas nii kuulsate turismimaade Itaalia ja Prantsusmaaga kui ka  Ida-Euroopa ja Skandinaaviaga. Ent ainuüksi viisa taotlemise mugavamaks tegemisest ei piisa. Tähtis on teha järjekindlat tööd Eesti tutvustamisel Hiinas, sest ainult nii saame loota, et hiinlased tõepoolest siia ka jõuavad. Tõenäoliselt iseseisvalt tuleb sellisele mõttele, et läheks Eestit avastama, vaid mõni üksik hiinlane, seega peame ise olema aktiivsed, et Eestit tutvustada ja neid siia kutsuda.

Eesti kui sihtkoha turundamine Hiinas on tõenäoliselt üks parimaid näiteid sellest, kuidas ühes ettevõtlussektoris tegutsevad firmad ja riik seljad kokku panevad ning ühise eesmärgi nimel süsteemselt tööd teevad. Alates 2010. aastal Shanghais toimunud EXPO maailmanäitusest, on Eesti turismiettevõtted koostöös EASiga käinud igal aastal Hiinas Eesti tutvustamisüritusi ja seminare korraldamas, et luua kontakte kohalike reisikorraldajatega ning inspireerida neid turiste siia saatma. Tuleb tunnustada meie tublisid turismiettevõtteid, kes on viimased seitse aastat sellesse järjepidevalt investeerinud, tunnetanud kohalikku kultuuri ja õppinud kombeid, et ühel päeval kaugete külaliste tulekuks valmis olla. Tean omast kogemusest, et Hiina turg on täis väljakutseid ning nõuab pikka kannatust. Võtame kas või hiinlaste maksedistsipliini – see on kohutav! Ent vaadates statistikat, on näha, et järjepidevus hakkab ennast vaikselt ära tasuma. Viimasel aastal on Eestis ööbinud Hiina turistide arv tõusnud 24%, mis on riikide lõikes üks suurimaid kasve.

Siiski tuleb arvestada, et Hiina turist on kliendisegment, kel on võõrustajatele kindlad ootused. Need algavad juba väikestest asjadest – näiteks võiks Eesti turismiväravad, nagu lennujaama, sadama ja muud transpordisõlmed, varustada hiinakeelsete siltidega. Kuna Hiina turist ei ole harjunud ingliskeelse keskkonnaga, on omakeelsed viidad ja juhised talle olulised. Mujal maailmas on suurtes turismiväravates see juba tehtud. Lisaks tasub teada reisivate hiinlaste kombestikku ja eripärasid. Näiteks valivad hiinlased majutuspaika selle järgi, kas tubades on olemas veekeedukann. See on oluline nii kiirnuudlite igapäevaseks valmistamiseks kui ka vee keetmiseks, sest hiinlane joob reisil olles keedetud sooja vett.

Tõsine teema, mille kallal tuleb kõvasti tööd teha, on hiina keelt valdavad giidid. Tallinnas tegutseb 5-6 kogemustega hiinakeelset giidi. Vaja oleks aga vähemalt kolm korda rohkem. Sest hiinlast köitvaid atraktsioone meil jagub. Oma esimese Euroopa ringreisi teeb hiinlane tavaliselt marsruudil Pariis-Berliin-London-Rooma, et näha maailmakuulsaid ikoonilisi vaatamisväärsusi. Oma järgmisel Euroopa reisil jõuab ta ka Skandinaaviasse ning Ida-Euroopasse. Eestis on Hiina turisti jaoks ikooniline maamärk kindlasti Tallinna vanalinn. Hiinlaste reisimise väga oluline osa on ostlemine, et kodustele kingitusi viia, ent neile meeldib ka puhas loodus. Kui keskmine eestlane vaatab hommikul enne õue minekut termomeetrit ja teeb vastavalt sellele oma riietumisotsused, siis keskmine linnastunud hiinlane vaatab õhusaastenäitajaid ning hullemal päeval jääb koju. Seetõttu oskab ta hinnata meie metsade-rabade ja ka linnade puhast õhku.

Julgen arvata, et Eesti on Hiina turistide tulekuks hästi valmistunud, kuigi alati saab paremini ning tööd on vaja veel teha. Eelnevast tulenevalt lõpetuseks veel üks mõte: et suurendada Hiina turistide silmis usaldusväärsust, tasub kaaluda ühise hiinlastele suunatud kvaliteedimärgi loomist. Selle alla võiks koondada Hiina kogemusega turismiettevõtted ja -teenused. Mitmetes Euroopa riikides on selline märk juba olemas ning töötab hästi. Teeme ära!