Transpordiühenduste nappus ning spetsiaalse konverentsikeskuse puudumine jätab Eesti aastas ilma kümnetest miljonitest eurodest, mida konverentsituristid võiksid siia tuua. Sel nädalal Tallinnas toimuva mastaapse transpordikonverentsi külalistele telliti saabumiseks eraldi laev Helsingist ning rong Vilniusest.
„Transpordiühenduste nappus on konverentsiturismis tõsine probleem,“ tõdes Eesti konverentsibüroo tegevjuht Kadri Karu, kelle sõnutsi ei oota keegi meilt otseühendust USA ja Aasiaga, kuid Euroopa suuremate linnadega peaks lennuühendus toimima.
Maailma majandusfoorumi koostatava globaalse konkurentsivõime raporti kohaselt on Eesti konkurentsivõime nõrgimaks lüliks just lennuühendused. Eestil on suhteliselt hea ühendus Amsterdami, Brüsseli, Frankfurdi ja Kopenhaageniga, nii et ühe ümberistumisega on Tallinna võimalik jõuda. Kuid lennukid on Karu sõnutsi väikesed ning lendude tihedus ei ole piisav.
„Vähemalt korra päevas, ideaalis kaks korda päevas peaks saama lennata põhiliste Euroopa pealinnade vahel,“ lausus ta. Meil puudub aga isegi Londoniga igapäevane kvaliteetlennuliini ühendus. „Ryanairiga konverentsi äriturist ei lenda,“ lisas Karu.
Üks ümberistumine ei ole probleem erialakonverentsidel osalejatele, kuid korporatiivsete ning valitsuse tasemel konverentside korraldajad ja osalejad tahavad otselende.
„Saksamaa ettevõte ei tule Eestisse konverentsi pidama, kui otselendu ei ole,“ kinnitas Karu.
Homme algav mastaapne Trans-European Transport Network‘i (TEN-Ti) ehk üleeuroopaline transpordivõrgustiku konverents toob Tallinna enam kui tuhat transpordijuhti. Karu tõdes, et ka TEN-Ti jaoks on transpordiühenduste puudus mõneti problemaatiline. Nii on teemale kohaselt, aga ka transpordikoormuse hajutamiseks, programmi hajutatud. Mõnisada inimest tuleb Helsingist laevaga, mille pardal käsitletakse merenduse ehk meretranspordi ja sadamate temaatikat. Teisipäeval hakkab Vilniusest sõitma Rail Balticu erirong paarisaja osavõtjaga. Sellegi reisi vältel toimuvad raudteeteemalised arutelud ning kolmapäeval võtab rongi Tallinnas pidulikult vastu Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.
Spetsiaalne konverentsihoone Tallinnas puudub, seega tuleb suuremaid konverentse pidada erinevates ruumides üle linna. TEN-Ti päevade põhikeskus on Nokia kontserdimajas, kuid üritused toimuvad ka Solarise kinos ning Swissotelis. Karu tõdes, et TENT-i korraldajatele selline süsteem sobis, kuid see eeldab korraldajatelt paindlikkust, järeleandmist ja loovust.
Erilahendused muudavad konverentsi aga kallimaks ning kui me peame konkureerima teiste maailma linnadega, siis ei ole me lõpuks ka hinna poolest konkurentsivõimelised.
Karu tõdes, et mullu jäi sobilike ruumide puudumise tõttu Eestisse tulemata kümme konverentsi 18 000 delegaadiga. Need on konverentsid, mille osas Eesti Konverentsibüroo poole pöörduti. Soome uuringute kohaselt kulutab üks konverentsiturist 1170 eurot. Eesti madalama hinnataseme juures võiks see Karu sõnutsi olla 900 eurot ehk siis saamata jäi 16 miljonit eurot.
Allikas: Eurokratt