Valitsus kiitis 27.juunil heaks Eesti riikliku turismiarengukava 2014-2020, millega riik investeerib turismisektorisse hinnanguliselt 123 miljonit eurot ning seab eesmärgiks kasvatada turismisektorit aastaks 2020 ligi kolmandiku võrra.
Arengukava toetab nii era- kui ka avaliku sektori investeeringuid ning nende tulemusena kasvab aastaks 2020 turismiteenuste eksporditulu 1,6 miljardi euroni, mis on möödunud aastaga võrreldes ligi 30 protsenti rohkem. Väliskülastajate ööbimiste arv majutusettevõtetes kasvab prognoosi kohaselt 5 ja siseturistide ööbimiste arv 2,1 miljonini, mis on möödunud aastaga võrreldes vastavalt 31 ja 23 protsenti enam.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on turismisektor muutunud viimaste aastatega järjest tugevamaks ning püsis väga heal tasemel ka raskematel aastatel. „Sarnast kasvu, nagu turism möödunud paaril aastal näitas, on tulevikus kindlasti raske korrata, kuid see ongi meie väljakutse,“ ütles minister. „Kui möödunud seitsmel aastal keskendusime peaasjalikult turismiobjektide ehitamisele ja renoveerimisele, siis uuel perioodil tuleb meil kogu olemasolev sektor võimalikult efektiivselt tööle panna,“ lisas Parts.
Uuel perioodil ongi fookuses juba tehtud investeeringute targem rakendamine. Arengukava seab eesmärgiks luua regiooniti terviklikud arenguplaanid nii Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestile kui ka Tallinnale, et turist jõuaks üht piirkonda külastades võimalikult paljude samas regioonis asuvate turismiatraktsioonideni.
Eesti turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks jätkab riik Eesti kui reisisihi tuntuse tõstmist nii naaberriikides kui ka kaugemal. Toetatakse rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside korraldamist ning aidatakse kaasa rahvusvahelist huvi loovate atraktsioonide rajamisele, näiteks vajavad väljaarendamist kaasaegne konverentsikeskus ja väikesadamate võrgustik. Lisaks linna- ja mereturismile keskendub arengukava veel kultuuriturismi (sh toit ja sport), loodusturismi ja terviseturismi toodete kvaliteedi parandamisele ja teenuste disainimisele. „Eesmärk on, et meie turismisektor suudaks tulevikus müüa rohkem tooteid ja teenuseid, kui nad teevad seda täna,“ lisas Parts.
Eelmise arengukava raames suunati aastatel 2007–2013 turismi arendamisse u 200 miljonit eurot. Loodud või uuendatud on paljud turismiatraktsioonid, nt Meremuuseum, Tallinna Teletorn, Maanteemuuseum, AHHAA-keskus Tartus jt. Eestit külastavate välisturistide arv oli möödunud aastal suurem kui kunagi varem, sh välisturistide ööbimiste arv ületas 3,8 mln, mis näitab, et Eesti tuntus reisisihtkohana on jõudsalt suurenemas ja maine paranemas.
Turism täidab olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, andes koos kaudsete mõjudega 6,3% Eesti sisemajanduse koguproduktist. Turismisektor moodustab olulise osa ka teenuste ekspordist (2012. a 29%), samuti on turismi roll kogu ekspordis märkimisväärne (7,4%).
Arengukava tegevusi finantseeritakse Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Eesti riigieelarvest.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium