Statistikaameti 2025. aasta andmetel kasvasid välisturistide kulutused Eestis aastaga 10% ning välisturistide arv suurenes 5%. Samal ajal on turismi osakaal Eesti ekspordis pandeemiaeelse ajaga võrreldes vähenenud, mis viitab sellele, et sektori taastumine jätkub, kuid aeglasemalt kui ülejäänud majanduses.
2025. aastal ulatus Eesti turismiteenuste eksport 2,21 miljardi euroni, kasvades aastaga 1%. Võrreldes 2019. aastaga oli kasv 7%, kuid samal perioodil on hinnad tõusnud ligi 47%. See tähendab, et reaalses väärtuses on turismitulu taastumine olnud märksa tagasihoidlikum.
Turismi osakaal Eesti koguekspordis on langenud 10%-lt 7%-ni ning teenuste ekspordis 29%-lt 16%-ni. Selle taga ei ole üksnes turismisektori aeglasem taastumine, vaid ka asjaolu, et teised teenuseliigid on samal ajal kasvanud kiiremini ning reisijateveo eksport on vähenenud.
„Turism ei ole kadunud, kuid selle roll Eesti ekspordis on vähenenud. See tähendab, et pelgalt külastajate arvu kasvust ei piisa – vaja on suuremat majanduslikku mõju, paremat ligipääsetavust ja tugevamat positsiooni rahvusvahelises konkurentsis,“ rõhutas Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu tegevjuht Asmik Tsaturjan.
Tema hinnangul tuleb senisest sihipärasemalt panustada Eesti turismisektori konkurentsivõime tugevdamisse, külastajate suurema kulutuse toetamisse ning transpordiühenduste arendamisse, mis on turismiekspordi kasvu seisukohalt võtmetähtsusega.
Tsaturjan lisas, et pandeemiaeelse ajaga võrreldes on Eesti välisturistide struktuur märgatavalt muutunud. Soome turistide osakaal on kuue aastaga vähenenud 16% ning Venemaa turistide osakaal koguni 94%. Samal ajal kasvas Läti turistide arv 54% ja USA turistide arv 25%.
„Kui vaadata suurt pilti, siis 2025. aastal külastas Eestit vaid kümnendiku võrra vähem välisturiste kui 2019. aastal ning viimase aastaga kasvas nende arv 5%. See näitab, et taastumine jätkub, kuid turupilt on varasemast märksa mitmekesisem,“ märkis Tsaturjan.
Viimase aasta dünaamika näitas mitme välisturu lõikes külastuste kasvu. Aastaga suurenes Aasiast, USAst ja Hispaaniast pärit turistide arv ligikaudu viiendiku võrra. Saksamaalt, Suurbritanniast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Šveitsist, Poolast, Lätist ja Rootsist saabus turiste 10–15% rohkem kui aasta varem.
„Välisturistide geograafia mitmekesistumine on sektori arenguks hea märk, sest liigne sõltuvus ühest või kahest põhiturust suurendab riske. Positiivne on näha, et Eestit avastab üha rohkem külastajaid nii lähiriikidest kui ka kaugematelt turgudelt,“ lisas Tsaturjan.
Eesti turismiteenuste eksport koosneb välisturistide kulutustest Eestis ning reisijateveoga seotud tuludest. Just turistide kohapealsed kulutused näitasid 2025. aastal tugevat kasvu: väliskülastajad jätsid Eestisse 1,65 miljardit eurot, mis on 10% rohkem kui aasta varem. Sellest 34% ehk 563 miljonit eurot kulutasid Soomest saabunud külastajad. Teisel kohal olid Läti turistid 10% ehk 160 miljoni euroga ning kolmandal kohal Saksamaa turistid 6% ehk 106 miljoni euroga.
2025. aastal veetsid turistid Eesti majutusettevõtetes 6,7 miljonit ööd ehk 1% rohkem kui 2024. aastal. Välisturistid veetsid meie majutusettevõtetes 3,8 miljonit ööd, mis on 4% rohkem kui aasta varem. Eesti elanike siseturismi ööbimisi oli 2,9 miljonit ehk 2% vähem kui 2024. aastal. Võrreldes 2023. aasta rekordtasemega oli Eesti elanike ööbimisi kodumaistes majutusettevõtetes 2025. aastal 3% vähem.
Üldist turismisektori tulemust pidurdas reisijateveo ekspordi vähenemine. Eesti transpordiettevõtete tulu välisreisijatelt kahanes aastaga 17%, peamiselt lennundussektori tõttu, kus eksporditulu langes 22%. „Siin on põhjuseks pigem statistiline muutus lennunduses Nordica pankroti näol, mis reaalsuses lendude ja reisijate arvus ei väljendu,” kommenteeris Tsaturjan.
Mõju avaldas ka laevafirmade tulude vähenemine, mis oli umbes 10%, ent ka siin on näha positiivset nihet: kruiisituristide arv kasvas aastaga 46%. “Samas ei toetanud turismiekspordi kasvu väliskülastajate suuremad kulutused, kuna nende taga on eelkõige suur inflatsioon. Samuti kasvasid teised teenuseliigid lihtsalt kiiremini,“ lisas Tsaturjan. Kokkuvõttes näitavad 2025. aasta andmed, et Eesti turismisektori taastumine jätkub, külastajate päritolu muutub mitmekesisemaks ning välisturistide kohapealne kulutus kasvab. Sektori rolli tugevdamiseks ekspordis on aga vaja jätkuvalt parandada rahvusvahelist ligipääsetavust ja toetada suurema lisandväärtusega turismiteenuseid.