Kuigi Eesti üldine majanduslangus jäi II kvartalis kardetust väiksemaks, kaotas reisisektor lausa 95% käivet.
Estraveli juht Anne Samlik räägib, et nende reisibüroo kõige paremad müügikuud on ajalooliselt olnud märts, mai, september ja oktoober. Sel ajal reisivad aktiivselt nii ärikliendid kui ka eraisikud, lisa toovad konverentsid. Kuigi suvi ei ole nende büroole käibe mõttes kõrgperiood, on see aeg siiski väga oluline.
„Sellel suvel oli meil tavapärasest käibest alles 20-25%, selliste käibenäitajatega ei ole võimalik rääkida nn august välja tulekust ja edasistest tegutsemisperspektiividest. Tänaseks oleme kõiki oma tegutsemiskulusid miinimumini vähendanud. Olukorras, kus pole tulusid ega igapäevast käivet, on iga pisemgi kulu väga suur,” nendib Estraveli pikaaegne juht.
Reisibüroo TEZ Tour turundus- ja müügijuht Svetlana Vertjanova ütleb otse, et tänavune suvehooaeg kukkus täiesti läbi ja terve sektori olukord on katastroofiline. „Kõik meie otselennud olid 14. märtsist 1. juulini tühistatud. Kui eelmise aasta suvekuudel reisis TEZ Touriga ligi 20 000 turisti, siis sel suvel oli neid vaid 1900.”
Petlik statistika
Eesti turismifirmade liidu peasekretär Mariann Lugus tõdeb, et reisisektor on kriisist kõige teravamalt pihta saanud ja ootab seejuures taastumist kõige kauem. „Sektor on tänaseni sügavas kriisis ja vähemalt tajutava lähituleviku väljavaated on äärmiselt kesised. Alates veebruari lõpust kuni tänaseni elatakse ja töötatakse põhimõtteliselt ettevõtluskeelu all.”
Sel nädalal avalikustatud Eesti II kvartali majandustulemustes on suurima kukkujana esile toodud majutus ja toitlustus, mille käive vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 58%. Luguse sõnutsi kaotas reisisektor II kvartalis koguni 95% käivet.
„Parimate suvekuude juuli ja augusti olukord tuleb ilmselt peaaegu sama drastiline. Juuli tulemusi juba teame, käive on kukkunud üle 88%. Augusti tulemused tulevad ilmselt samasse suurusjärku. Tänaseks on täiesti selge, et ilma riigi lisatoeta ei suuda sektor järgmiseks kevadeks säilitada kriitilist miinimumi spetsialiste.”
Põhjuseks, miks reisisektori tegelik olukord ametlikus statistikas ei väljendu, nimetab Vertjanova seda, et nad on tegevusalade registris N sektori ehk muude haldus- ja abitegevuste all. „Seega ei kajastu avalikus statistikas reisiettevõtete katastroofiline olukord 90% kukkumisega. Nii saab Eesti näidata teistest riikidest palju paremaid tulemusi, mis aga ei vasta tegelikkusele. Kolmandik Eesti reisiettevõtete töötajaid on oma töö kaotanud ja see arv kasvab veelgi,”
kirjeldab Vertjanova olukorra trööstitust.
Lennupiirangute soolo
Anne Samlik tõdeb, et väga suurt mõju on neile avaldanud lennupiirangud. „Eesti ja Läti on Euroopa Liidus ainsad riigid, kes teevad kord nädalas uusi otsuseid, kuhu võib lennata ja kuhu mitte. Kas on olemas veel mõni tööstusharu, kes saab reedel kell 16 välisministeeriumi kodulehelt teada, milliseks kujuneb tema äri järgmisel nädalal?” kritiseerib Estraveli reisibüroo juht valitsust.
„Õigem on hoida lennuliinid toimivana. Tunnistame ausalt, reede õhtud on praegu meie jaoks väga rasked. Viimaste päevade positiivne uudis on, et nakkuskordajast hoolimata säilivad lennud kuude suuremasse lennujaama. Kindlasti tuleks lubada lennata ka Amsterdami, Stockholmi ja Vilniusse,” lisab ta.
Go Traveli partnerlussuhete juht Age Põder tervitab valitsuse otsust lennupiiranguid muuta, kuid nendib, et sellel teel on veel tükk maad minna. „Mõistlik oleks turismi puudutavad otsused enne piirangute kehtestamist turismiekspertidega läbi arutada.”
Anne Samliku sõnutsi vajab turismisektor eelkõige tööjõutoetust, muude kuludega peab igaüks ise hakkama saama. „Sektor on aasta algusega võrreldes koondanud 35% töötajaid, sügisel koondatakse ilmselt veel 25-30%. Tööjõutoetust on vaja allesjäävatele töötajatele, et majandusharu kvalifitseeritud tööjõud sektorisse alles jääks. Me ei saa ühte majandusharu lihtsalt maa pealt ära pühkida.”
Svetlana Vertjanova TEZ Tourist nendib, et sektor vajab mitmekülgset abi ning Eesti võiks võtta eeskuju Saksamaast ja Prantsusmaast, kus riik kaitseb oma reisisektorit. Seal on rakendatud selleks mitmesuguseid meetmeid, näiteks makstakse palgatoetust kuni varasema olukorra taastumiseni. „Maailm on muutunud jäädavalt ja me kõik peame arvestama uue reaalsusega. Hetkel pakutavad lahendused ei ole enam jä tkusuutlikud. Meie arvates peab inimestel demokraatlikus ühiskonnas olema vabadus valida, kas reisida või mitte, ja teha vastutustundlik valik.”
Age Põder rõhutab veel kord, et otsused peaksid sündima koostöös valdkonnas tegutsejatega. „Sektor annab siiski SKP-st arvestatava protsendi ja seda ei saa unustada. Kui oskusteabele vesi peale tõmmata, siis pole enam millelgi tuhast tõusta. Turism ei vaja erikohtlemist, vaid õiglast kohtlemist ja võrdelist osa abimeetmetest,” rõhutab ta.
Svetlana Vertjanova sõnutsi ei ennusta lähitulevik midagi head. „Kõik traditsioonilised talvesihtkohad on praegu lennukeelu all.”
Ühtlasi ütleb ta, et ei saa aru, mis loogikast lähtudes koostatakse väljaspool Euroopa Liitu olevate „roheliste” riikide nimekirja. „Näiteks miks ei ole eestlaste poolt armastatud Egiptust üliväikese näitajaga 2,3 inimest 100 000 kohta „roheliste” riikide nimekirjas?”
Viroloogist reisikonsultant
Age Põder sõnab reisimise tulevikust rääkides, et see peab olema mõistlik ja läbimõeldud ning selleks otsitakse aktiivselt lahendusi. „Enam ei saa lähtuda sellest, kus parasjagu päike paistab, millised on kohapealsed vaatamisväärsused ja hotellide tase. Faktoreid, mida reisi müües silmas pidada, on nüüd natuke rohkem ja reisikonsultant peab olema veidi ka viroloog, kindlustusagent ja koguni hiromant.”
Anne Samlik lähitulevikku ennustama ei hakka. „Kui oleksin selgeltnägija, siis oskaksin vastata. Kahjuks ei sõltu tulevik meist, vaid riiklikest otsustest, viiruse levikust.”
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Viljar Lubi nõustub, et turismisektori raskused on ühed pikemaajalisemad. „Seetõttu vajab sektor riigi tähelepanu ning erikäsitlust. Kriisi tingimustes on aga mingid korrektuurid sektoris paratamatud ja nii peaksid ka tuleviku abimeetmed olema varasemast sihitumad,” ütleb ta. Konkreetseid meetmeid ta siiski ei nimeta. ●
“„Tänaseks on täiesti selge, et ilma riigi lisatoeta ei suuda sektor järgmiseks kevadeks säilitada kriitilist miinimumi spetsialiste.”
“„Kas on olemas veel mõni tööstusharu, kes saab reedel kell 16 välisministeeriumi kodulehelt teada, milliseks kujuneb tema äri järgmisel nädalal?”
Island
Enamik sihtkohti Euroopas piirangute all
Eesti ei rakenda liikumispiirangut riikidele, kus positiivsete proovide arv 100 000 elaniku kohta jääb kahe nädala jooksul 16-17,6 vahele.
Infot riikide kohta avaldab välisministeerium igal reedel kell 16. Homme õhtust tuleb reisifirmadel tegutseda tõenäoliselt juba uutes tingimustes.
LIIKUMISPIIRANGUTETA LIIKUMISPIIRANGUTEGA
Portugal Iirimaa Hispaania
Allikas: välisministeerium Suurbritannia Prantsusmaa Holland Belgia Norra Taani
Luksemburg Šveits Saksamaa Itaalia San Marino Rootsi Tšehhi Austria Sloveenia
Vatikan Poola Slovakkia Horvaatia Bosnia ja Hertsegoviina Soome Eesti Läti Leedu
Ungari Montenegro Serbia Kosovo Rumeenia Põhja-Makedoonia
Albaania Kreeka Bulgaaria
EKSPORTIJAD
Ära jäi ka välisturiste Eestisse toovate ettevõtete hooaeg
Eesti turismifirmade liidu peasekretäri Mariann Luguse sõnutsi adub meie inimene paremini väljuva suuna reisiettevõtete olukorda, sest viimased pakuvad neile puhkusereise ja korraldavad ärisõite teistesse riikidesse. Kuid ka Eestisse tuleval suunal tegutsevate reisiettevõtete, nn turismiteenuste eksportijate jaoks jäi käesolev hooaeg vahele.
„Need ettevõtted ei ole saanud teenida tulu, et katta sügistalvisel poolaastal tehtavaid turundus- ja müügikulutusi, hoida palgal oma ala eksperte. Sissetuleva turismiga tegelevad ettevõtted jäävad laiema avalikkuse tähelepanuta, sest nende kliendid on teistes riikides.”
Lugus rõhutab, et need ettevõtted tunnevad turgu ja suudavad välismaa reisikorraldajate saadetud gruppe professionaalselt ja vajalikus mahus teenindada. Ühtlasi annavad nad tööhõivet suurele hulgale terve turismiteenuste tarneahela teenusepakkujatele. Tänavu nad põhimõtteliselt ei tegutsenudki.
„Sissetuleva turismi spetsialistid ütlevad, et tavapäraselt pakutakse viie-kuuepäevase Eesti ringreisi jooksul 25-30 turismiteenustpakkuva ettevõtte teenuseid. Sellises mahus teenuseid inimesed ise oma plaanidesse ei kaasa, seetõttu on välisturistide ärajäämine avaldanud mõju paljudele turismiettevõtetele üle Eesti. Reisiettevõtted on ka suured ürituste korraldajad, aga käesoleval hooajal on ära jäänud valdav enamik nii kohalike kui ka välismaiste korporatiivklientide üritusi, nt suvepäevad, väljasõidud, seminarid. Kruiisihooaeg on täies mahus vahele jäänud.”
„Kuigi kuuleme päris palju kommentaare, et mis teil viga, sel suvel ju siseturism lokkas, ei avaldanud see siiski reisisektorile olulist mõju,” lisab Lugus.
Allikas: https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/turismisektor-tuurib-katastroofi-poole-elame-pohimotteliselt-ettevotluskeelu-all?id=90916221