Reisiettevõtjaid koondava Eesti Turismifirmade Liidu olukord on kogu õhku ahmiva turismiettevõtluse sees algusest peale kõige mustem: enne kriisi selles valdkonnas töötanud 1800 inimesest on tänaseks kolmandikust loobutud, kirjutab Eesti Turismifirmade Liidu president Külli Karing.
Statistikaameti andmetel oli suvel ehk tavapärasel kõrghooajal juuni käive vaid kaheksa protsenti ja juuli oma 11,6 protsenti eelmise aasta samade kuudega võrreldes.
Nii polnud sel suvel kodumaistel reisiettevõtetel väga palju võimalusi talveks varusid koguda. Sügis ja uus talv terendavad ukse ees ning meie tulevik sõltub riigi abist. Reisiettevõtete tänaseks alles jäänud tuumiku moodustavad väga kogenud ja kompetentsed reisibüroode töötajad, kellest paljud on sel alal töötanud üle 20 aasta ning kelle oskusi läheb vaja kohe, kui reisimine taas laiemalt võimalikuks saab. Seetõttu tegid turismiliidud valitsusele ühise ettepaneku säilitada riigi abiga kevadeni 50 protsenti valdkonna töötajatest. See on kriitiline mass inimesi ja kompetentsi, et tööstusharu oleks kevadeks löögivalmis.
Turismiliitude palutust kuluks kuni 90 miljonit eurot professionaalse töötajaskonna palkadeks, et säiliks äärmiselt vajalik pädevus. Kui kogemus ja teadmised laiali jooksevad, jääb ka turismiteenuste eksport kiduraks. Euroopas on sellest hästi aru saadud.
Euroopa suurriigid ei lase oma turismil hääbuda, kuna see on läbi põimunud teiste majandusharudega ning turismi kahjustumine tähendaks miinust paljudes eluvaldkondades. Vanas Maailmas on juba kasutusel mitmeid meetmeid, kuidas üht majandusharu hoida ja päästa. Valdav strateegia on vastu pidada üle talve, et oleks olemas professionaalne tööjõud kevadeks, kui on jälle olemas valmisolek tegutseda.
Näiteks Prantsusmaal maksab riik reisiettevõtetele kinni kuni 85 protsenti palgakulust. Algselt kuni septembri lõpuni planeeritud meedet pikendati esialgu detsembrini ning ootus on, et see kestab kuni märtsini 2021. Soomlased muutsid kriisi puhkedes oma tööhõivega seotud seadused võimalikult paindlikuks, et ettevõtjatele vastu tulla ja aidata neil keerulises olukorras leida lahendusi töötajate alal hoidmiseks.
Eriti hea näide riigi toetusest reisiettevõtetele on Saksamaa, kus konkreetsed abimeetmed töötati välja juba aastal 2009. Praegu said sakslased sama süsteemi uuesti kasutusele võtta ning selle kaudu toetab riik kuni järgmise aasta aprillini 70–80 protsenti turismivaldkonna palgakulust. Lääne-Euroopa suurte turismiriikide ennustused näitavad, et kriis võiks leeveneda kevadest 2021, ning seda võiks silmas pidada ka Eestis.
Lisaks on selge, et loodus tühja kohta ei salli. Kui käivitub kõige mustem stsenaarium ning paljud reisiettevõtted ei ole võimelised alates sügisest edasi eksisteerima, siis maailma avanedes täidavad tühimiku kriisi üle elanud välismaised reisiettevõtted. Olgu tegemist leedukate, sakslaste või itaallastega, Eesti riik ja reisija kaotavad mõlemad. Riigil jääb saamata maksutulu ning Eesti reisijal jääb olemata mugavus.
Reisiettevõtteid koondava liiduna tajume juba praegu, et reisikihk on eestlastes olemas ning lööb aja edenedes üha rohkem välja. Otsitakse võimalusi reisimiseks, et saada välja igapäevasest elust, koguda värskeid mõtteid ja puhata meid kõiki väsitanud kriisist. Samuti ootab kogu turismivaldkond pikisilmi Eestisse reisivaid väliskülalisi, olgu nad siis ärireisijad, puhkajad või konverentsituristid. Seetõttu palume riigilt abi, sest tahame olla kõigi jaoks olemas ka järgmisel kevadel!
Allikas: https://leht.postimees.ee/7051684/kulli-karing-reisifirmasid-ahvardab-having