“Hiinlaste Eestisse jõudmisel praegu ja tulevikus on väga suure ja tänuväärse töö ära teinud EAS, kes on Eestisse toonud kaugturgude potentsiaalseimaid ostjaid, neile atraktiivselt Eestit tutvustanud ning aidanud korraldada ärikohtumisi Eesti turismiettevõtjatega,” selgitas Karing.
“Hiljuti EASi eestvedamisel Eestis peetud Baltimaade suurimal turismialasel kontaktide loomise üritusel Baltic Connecting nägime nii Hiina kui teiste Aasia reisifirmadega kohtudes, et huvi Eesti vastu on väga suur ning kasvupotentsiaal loomulikel tingimustel vähemalt kahekordne, aga miks mitte enamgi,” lisas Karing.
2016. aastal tegid Hiina turistid kokku 130 miljonit välisreisi, aastaks 2020 prognoositakse reiside arvu väga järsku kasvu umbes 250 miljoni reisini. Sama kasvutempo juures suureneks hiinlaste Eestisse tulemine kaks korda ehk ca 30 000 turistini aastas, ent Karingu kinnitusel on Eesti potentsiaal tegelikkuses oluliselt suurem.
“EASi ja turismifirmade ligi seitsme aasta pikkune süsteemne töö Aasia turgudel hakkab vilja kandma. Viimase kolme aastaga on hiinlaste arv juba kolm korda suurenenud ning prognooside kohaselt suureneb veelgi – aastal 2020 näeksime Eestis sama palju Hiina turiste kui täna näiteks itaallasi, prantslasi või hispaanlasi,” selgitas Karing. “Alates 2010. aastast on Eesti turismiettevõtted koostöös EASiga käinud igal aastal Hiinas Eesti tutvustamisüritusi korraldamas ning hiljuti Eestit väisanud Hiina ettevõtete suur huvi on käegakatsutav tõestus sellest, et riik ja ettevõtjad on koos targalt tegutsenud.”
Baltic Connectingul käisid Eesti kui uue reisisihtkohaga tutvumas ja Eesti turismiettevõtetega kohtumisi pidamas peale hiinlaste veel ka Korea, Jaapani ja USA reisifirmad. Karingu kinnitusel ei ole Aasia ainult Eesti jaoks uus ahvatlev võimalus, vaid väljakutse kogu Euroopale ja Ameerikale, seega tuleb Aasia turgude eripära hästi tunda ja tõsiselt pingutada, et Eestit globaalses konkurentsis pildil hoida.
“On väga tänuväärt, et Baltic Connectingu raames koolitati Eesti turismiettevõtjaid kaugturgudega töötama, sest ärilistest ja kultuurilistest eripäradest tingituna ei ole see alati kerge,” ütles Karing. “Ent Hiinast pärit turistide arv on kogu maailmas kohaliku keskklassi suurenemisest tulenevalt plahvatuslikult kasvamas ja nende Eestisse toomine on oluline, sest Hiina turist armastab reisides palju kulutada.”
ETFLi presidendi sõnul on seni tehtud töö hea, ent Eesti turismiettevõtjad ei tohiks jääda juba saavutatule lootma, vaid potentsiaali realiseerimiseks tuleb targalt ja läbimõeldud samme teha.
“Eesti reisiettevõtjad on investeerinud aega ja raha sellesse, et õppida tundma Hiina turistide reisikäitumist, ent siia saabuvate külaliste teenindamiseks saaksime veelgi paremini valmis olla. Kindlasti tuleks Eesti turismiväravad, nagu lennujaam, sadam ja muud transpordisõlmed varustada hiinakeelsete siltidega, sest Hiina turist ei ole harjunud ingliskeelse keskkonnaga ning talle on omakeelsed viidad väga olulised,” selgitas Karing. “Lisaks tuleb tõsiselt tegelda hiinakeelsete giidide välja koolitamisega.”
EASi turismiarenduskeskuse eestvedamisel kohtusid Tallinnas toimunud Baltic Connecting üritusel rohkem kui 50 maailmatasemel Aasia ja USA reisifirmat kohalike turismiettevõtjatega, et tutvuda sihtkohaga ja sõlmida ärikontakte.
Eesti Turismifirmade Liit (ETFL) on turismiga tegelevate tööandjate vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid on seotud liitu kuuluvate ettevõtete majandushuvide kaitsmisega turismi valdkonnas ning turismiteenuste kvaliteedi parandamisega. Käesoleval hetkel on liidul 74 liiget. Kuni 2018. aasta maini on ETFL Euroopa riikide turismiettevõtete rahvuslikke liite ühendava katusorganisatsiooni ECTAA eesistuja.
Külli Karing
ETFLi president