Autorent on paljude reiside lahutamatu osa, pakkudes vabadust ja võimalust sihtkohta omas tempos avastada. Samas võib välismaal autot rentides ette tulla ootamatusi, mis rikuvad reisirõõmu. Siin on viis enim esinevat probleemi ning lihtsad nõuanded nende vältimiseks.

1. Ootamatud lisakulud pärast reisi

Üks sagedasemaid probleeme on lisaarved, mis tulevad alles pärast auto tagastamist. Need võivad olla seotud kütuse täitmata jätmise, haldustasude või lisakindlustusega.

Mida teha?
Tutvu enne lepingu sõlmimist hoolikalt renditingimuste ja hinnakirjaga. Tee auto tagastamisel kütusemõõdikust foto, et vajadusel oleks sul hiljem kindel tõend.

2. Kahjustused, millest sul aimugi polnud

Paljud tarbijad avastavad, et pärast auto tagastamist väidetakse nende poolt tekitatud kahjustusi, kuigi need olid olemas juba enne.

Mida teha?
Tee auto seisukorrast põhjalikud fotod või video nii enne kui pärast renti. Nõua, et kõik defektid kantaks ametlikesse dokumentidesse.

3. Leping keeles, millest aru ei saa

Tihti allkirjastatakse leping keeles, mida klient ei valda, ja hiljem selgub, et seal olid ootamatud lisatingimused või kulud.

Mida teha?
Nõua alati lepingut inglise või muus endale arusaadavas keeles. Kui midagi jääb segaseks, küsi selgitusi või kaalu teise teenusepakkuja otsimist.

4. Vanuse- või sõidukogemuse piirangud

Alla 25-aastased või väikese juhistaažiga kliendid võivad jääda autota, kuigi broneering ja makse on tehtud, sest paljudel firmadel on ranged piirangud.

Mida teha?
Kontrolli enne broneerimist, millised on sihtkoha nõuded vanuse ja juhistaaži osas, ning uuri võimalike lisatasude kohta.

5. Hilisemad mahaarvamised krediitkaardilt

Mõnikord saadetakse arve alles nädalaid hiljem, näiteks parkimis- või liiklustrahvide eest, millele lisanduvad haldustasud.

Mida teha?
Tagasta auto töötaja juuresolekul ja küsi allkirjastatud üleandmisakti koopia. Jälgi kohalikku liiklus- ja parkimiskorda, et vältida hilisemaid trahve.

Kui tekib vaidlus

Alati tasub probleemide korral esitada kaebus otse autorendifirmale, soovitatavalt kirjalikult. Kui rent toimus EL riigis (sh Island, Norra, Ühendkuningriik), saad tasuta nõu Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuselt. Eestis aitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Usalda oma reisi asjatundjate hoolde

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu liikmed väärtustavad läbipaistvust, usaldusväärsust ja tarbijakaitset. Kui soovid kindlat meelt, vali reisi planeerides ETFL-i liikmest ettevõte või küsi nõu meie spetsialistidelt.

The post Autorendi ABC välismaal: 5 levinumat viga ja kuidas neid vältida appeared first on Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit.

The post Eesti Turismifirmade Liit pöördus ministri käskkirja tõttu õiguskantsleri poole appeared first on Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit.

Kas reisimine maailmas on nüüd ja edaspidi läbi?

Kindlasti mitte. Nii Reisiettevõtjad kui eksperdid on selles veendudnud. Me õpime viirusega koos elama ja reisimine, mis on saanud inimese pärisvajaduseks ning oluliseks majandusmootoriks maailmas, lööb taas õitsele. Ja seda pigem varem, kui hiljem.

Alates tänavu märtsist, kui riigid kehtestasid esimesed administratiivsed piirangud reisimisele, kuni praeguseni, on turismisektor kriisis kõige enam pihta saanud majandusharu. Sellega on nõus nii analüütikud kui valdkonnaga tegelevad ametnikud.

Kui majandusanalüütikud raporteerivad majanduse taastumist esimesest ehmatusest ning paljudel majandusharudel läheb isegi paremini kui enne kriisi, siis turismi- ja rahvusvahelise transpordi sektorid on endiselt sügavas kriisis. Sellest väljumise märke senini ei ole.

Pigem läheb turismisektor talvele vastu sügavas miinuses pärast väikest elavnemist lähiriikide ja sisesturistide arvel juulis-augustis. Ettevõtjate jaoks on eriti häiriv olukord, kus ettevõtlusega tegelemine on sisuliselt keelatud. Seda siis tulenevalt riiklikest meetmetest, millega on peatatud transpordiühendused teistesse riikidesse ja kehtestatud karantiininõuded saabuvatele reisijatele.

Ettevõtjatel on siiski jätkuvalt kulud, mida ettevõtete käimas hoidmiseks on tarvis igapäevaselt teha.

Eesti turismiteenuste ekspordis, kuhu alla kuuluvad nii puhkuse- kui äri- ja konverentsituristidele teenuseid osutavad reisibürood ja reiskorraldajad, on üks hooaeg jäänud sisuliselt vahele.

Näiteks 2020 suvel Tallinna külastama pidanud ca 320 kruiisilaevast ning ca 650 000st turistist ei tulnud viirusepuhangu tõttu Eestisse ühtki laeva ega reisijat.

Me märkame turistide puudumist Tallinna vanalinna tänavatel, hotellide ja restoranide ning kaubanduse tegevuse soikumist. Mida me ei näe, on see, et reisiettevõtjad teevad tööd alates 2019 sügisest kuni 2021 kevadeni ilma selle eest tasu saamata. Tehakse pakkumisi ja sõlmitakse lepinguid toomaks turiste tagasi Eestisse eeloleval suvehooajal. Nad tulevad, kui me selleks piisavalt tööd teeme, mitte iseenesest. Selle taga on paljude inimeste pikaajalised suhted, kogemused ja igapäevane töö. Ka praegu, kui Tallinna vanalinn on turistidest tühi.

Samamoodi nukker olukord valitseb väljamineva reisimise suunal. Ühena vähestest ELi riikidest lennuühendustele piiranguid kehtestanud Eesti on alles praegu asunud neid piiranguid järk-järgult leevendama. Eriti segane on olnud riigipoolne kommunikatsioon seoses sihtkohtade lubamise/keelamisega reisikorraldajate tšarterlendudele, mida paljud eestimaalased meelsasti kasutavad siinsete ilmade halvenedes.

Valitsuse kriisikomisjonile nõuandvad terviseeksperdid on korduvalt maininud, et lendude ja eriti otselendude piirangud ei ole põhjendatud, kui sihtkoha nakatumise tase ei ületa mitmekordselt meie taset. Kui tavaolukorras planeeritakse lennuseeriaid aasta ette, siis praegu on ettevõtjad olukorras, kus piirangute pidevast muutumisest tingituna puudub info päevadega.

Kas turismisektorit on vaja toetada?

Oleme veendunud, et see on hädavajalik. See tagab elujõuliste ettevõtete eduka väljumiae kriisist. Samuti taastab turismisektori positsiooni Eesti majanduse struktuuris maksuraha ja eksporditulu toojana.

Osa eksperte ütleb, et sektor ei ole jätkusuutlik ja sellest tulenevalt las saavad hakkama tugevamad ja lähevad põhja nõrgemad.

Kui sektorit mitte toetada, siis turu taastumisel taastub ettevõtlus ise. Kindlasti taastubki, aga maksutulu ja töökohad liiguvad Eestist välja. Reisiteenuste ekspordis kaotatakse positsioone teiste sihtkohtadega võrreldes ja Eesti kui turismisihtkoha maine kannatab.

Koos kvalifitseeritud töötajatega kaob kompetents ja oskus pakkuda kvaliteetset eestikeelset või kliendi kodukeelset teenindust. Sektoris on ettevõtlusele kõrged lävendid – töötajate kvalifikatsiooninõuded (IATA, broneerimissüsteemid), finantsgarantiid, pikaajalised lepingud ja tegevusajalugu partneritega.

Ettevõtjatena toetame ka meie liberaalset majandusmudelit, ent see mudel ei tööta, kui ettevõtted ei saa tegutseda vabaturu tingimustes, nagu see on meie jaoks olnud alates märtsist kuni tänaseni. Selleks, et ettevõtted saaksid sektori viia uuele kasvule, peavad nad ennekõike jääma kriisis ellu selle hetkeni, kui turg hakkab taastuma.

Juba sel suvel nägime erareiside kiiret taastumist naaberriikidest ning Eesti-siseselt. Samuti sellega seotud majutusteenuste, toitlustusteenuste ja maaturismi teenuste elavnemist. Kohe kui piirid avanesid. Sama kiire oli kukkumine septembris, kui taas kehtestati liikumispiirangud.

Välisturistide rühmareisid Eestisse, mis tegelikkuses annavad suurema osa eksporditulust ja pakuvad tööd laiale ettevõtjate ringile teenuse tarneahelas üle Eesti, jäid siiski valdavas enamuses realiseerumata.

Järgmine tõus saab toimuma suvehooajal 2021, aga vaid eeldusel, et sektoris on piisav hulk kvalifitseeritud töötajaid, et teha eesti atraktiivseks, turistid meile tuua ja neid ka kvaliteetselt teenindada.

Toetusmeetmed

Riik ja ettevõtjad peaksid kokku leppima narratiivis, millisena me soovime Eesti turismisektorit näha tulevikus, et selle põhjalt leppida kokku vajalikes abimeetmetes.

Ettevõtjate tänane nägemus on, et sektorist kaovad pooled töökohad ja käive stabiliseerub 50% tasemele 2019.a. võrdluses suveks 2021.

Turismisektor andis kriisieelselt 7-8% riigi SKP-st ja ca. 10% Eesti ekspordituludest. 2019.a. tõi sektor Eesti riigieelarvesse ca. 180 miljoni euro maksutulu.

Otsetoetust sektorile töökohtade säilitamiseks tuleks vaadelda sektori poolt siiani tasutud maksude osalise tagasimaksena, mis ei tule mitte hüpoteetiliselt „Põlva maksumaksjalt“, nagu kirjutab Eesti Ekspress 30.09.2020 intervjuus Mihkel Nestoriga.

Ning selle põhjus ei ole mitte omanike investeeringu hoidmine, vaid töökohtade säilitamine sektori võime tagamiseks genereerida tulevikus taas maksutulu ja anda tööd paljudele inimestele ja ettevõtetele.

Seni on turismisektor saanud riigilt abi kevadiste töötukassa toetuste (kestus apr.-juuni) ning I lisaeelarvega EAS kaudu eraldatud sektoripõhiste toetuste kaudu (mõju kuni august). EAS toetuse kriteeriumid olid kitsad ja paljud toetust vajavad ettevõtted jäid sealt välja.

Eelarvekõnelustelt saime äsja teada, et turismisektori otsetoetusena on riik ette näinud 5,8 miljonit. See pole siiski uuesti eraldatud toetus, vaid kevadiste EAS toetusmeetmete jääk, milles on mõnevõrra laiendatud saajate ringi, nagu kinnitas ka peaminister Jüri Ratas ETV saates „1. Stuudio“ 30.09.2020.

Erialaliitude ühendatud ettepanekud

Sektori erialaliidud (Eesti turismifirmade liit, Eesti hotellide ja restoranide liit, Eesti spaaliit, Eesti konverentsibüroo) on septembris teinud MKM-le ja haldusala eest vastutavale minister Siemile konkreetsed ettepanekud, milliseid abimeetmeid sektor peab kriisist väljumiseks vajalikeks.

Olulisimaks osaks ettepanekutes on otsetoetus ettevõtjatele, et säilitada kriitilist arvu minimaalselt vajalikke töökohti järgmise 6 kuu jooksul.

• Reisiettevõtjad on hinnanud, et vähendades töötajate arvu pooleni võrreldes eelmise aastaga, on võimalik kvalifitseeritud töötajatele (ca. 900 in.) toetudes ettevõtted säilitada ja tuua kriisist välja, milleks kuluks ca. 7,5 milj. € kuue kuu jooksul.

• Majutus-, toitlustus-, konverentside korraldamise ettevõtted ja turismiteenuse pakkujad on hinnanud kriitiliste töökohtade säilitamiseks vajalikuks abi mahuks 20% 2019.a. tasutud riigimaksudest summas ca. 15,6 milj €

• Kokku 23,1 milj.€, millest on kaetud vaid kuni 25% (5,8 milj.€ sisaldab ka muid sektori sihtgruppide toetusi)

Ettepanekud sisaldavad veel vouchereid nõudluse elavdamiseks, koolitusmeetmeid ning EAS ärimudelite arendamise meetme jätkamist lisarahastuse ja muudetud tingimustega.

Nimetatud liitude ühispöördumisele eelnes liitude sisend MKM Kriisimeetmete töögrupile augustis, milles teostasime põhjaliku 45 punktist koosneva analüüsi, miks Kredexi laenu- ja käendusmeetmed meie sektorit kriisifaasis ei aita ning pakkusime omalt poolt 29 punktilise meetmete kava jagatuna kriisi-, üleminkeu- ja kasvumeetmeteks. Kahjuks meie ettepanekud ei jõudnud MKM laualt kaugemale ja nendega pole sisuliselt arvestatud 2021. aasta riigieelarves.

Eile avalikustatud 2021 aasta riigieelarve dokumentides teeb turismiettevõtjaid murelikuks, et vastupidiselt ettepanekutele pöörata tuleval aastal riigi erilist tähelepanu Eesti kui konkurentsivõimelise turismisihtkoha meetmele, on selleks ettenähtud eelarvevahendeid järsult kärbitud (2020 .a. 40,8 milj.€ , 2021.a. 14,8 milj. € ehk -63,6%)

Kokkuvõtteks

Inimeste soov reisida jääb. Turism on ka tulevikus Eestile oluline tööandja ja eksporditulu allikas. Ettepanek valitsusele: palun kuulake ettevõtjaid, mida tuleks teha, et eesti turism majandusharuna ning turismiettevõtlus elujõulisena säiluksid ja areneksid.

The post Enn Vilgo: turismiettevõtetel jäi üks hooaeg vahele. Ellu jäämiseks on vaja toetuseid ja vabamat turgu, mitte piiranguid appeared first on Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit.