2025. aastal ulatus Eesti turismiteenuste eksport 2,21 miljardi euroni, kasvades aastaga 1%. Võrreldes 2019. aastaga oli kasv 7%, kuid samal perioodil on hinnad tõusnud ligi 47%. See tähendab, et reaalses väärtuses on turismitulu taastumine olnud märksa tagasihoidlikum.

Turismi osakaal Eesti koguekspordis on langenud 10%-lt 7%-ni ning teenuste ekspordis 29%-lt 16%-ni. Selle taga ei ole üksnes turismisektori aeglasem taastumine, vaid ka asjaolu, et teised teenuseliigid on samal ajal kasvanud kiiremini ning reisijateveo eksport on vähenenud.

„Turism ei ole kadunud, kuid selle roll Eesti ekspordis on vähenenud. See tähendab, et pelgalt külastajate arvu kasvust ei piisa – vaja on suuremat majanduslikku mõju, paremat ligipääsetavust ja tugevamat positsiooni rahvusvahelises konkurentsis,“ rõhutas Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu tegevjuht Asmik Tsaturjan.

Tema hinnangul tuleb senisest sihipärasemalt panustada Eesti turismisektori konkurentsivõime tugevdamisse, külastajate suurema kulutuse toetamisse ning transpordiühenduste arendamisse, mis on turismiekspordi kasvu seisukohalt võtmetähtsusega.

Tsaturjan lisas, et pandeemiaeelse ajaga võrreldes on Eesti välisturistide struktuur märgatavalt muutunud. Soome turistide osakaal on kuue aastaga vähenenud 16% ning Venemaa turistide osakaal koguni 94%. Samal ajal kasvas Läti turistide arv 54% ja USA turistide arv 25%.

„Kui vaadata suurt pilti, siis 2025. aastal külastas Eestit vaid kümnendiku võrra vähem välisturiste kui 2019. aastal ning viimase aastaga kasvas nende arv 5%. See näitab, et taastumine jätkub, kuid turupilt on varasemast märksa mitmekesisem,“ märkis Tsaturjan.

Viimase aasta dünaamika näitas mitme välisturu lõikes külastuste kasvu. Aastaga suurenes Aasiast, USAst ja Hispaaniast pärit turistide arv ligikaudu viiendiku võrra. Saksamaalt, Suurbritanniast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Šveitsist, Poolast, Lätist ja Rootsist saabus turiste 10–15% rohkem kui aasta varem.

„Välisturistide geograafia mitmekesistumine on sektori arenguks hea märk, sest liigne sõltuvus ühest või kahest põhiturust suurendab riske. Positiivne on näha, et Eestit avastab üha rohkem külastajaid nii lähiriikidest kui ka kaugematelt turgudelt,“ lisas Tsaturjan.

Eesti turismiteenuste eksport koosneb välisturistide kulutustest Eestis ning reisijateveoga seotud tuludest. Just turistide kohapealsed kulutused näitasid 2025. aastal tugevat kasvu: väliskülastajad jätsid Eestisse 1,65 miljardit eurot, mis on 10% rohkem kui aasta varem. Sellest 34% ehk 563 miljonit eurot kulutasid Soomest saabunud külastajad. Teisel kohal olid Läti turistid 10% ehk 160 miljoni euroga ning kolmandal kohal Saksamaa turistid 6% ehk 106 miljoni euroga.

2025. aastal veetsid turistid Eesti majutusettevõtetes 6,7 miljonit ööd ehk 1% rohkem kui 2024. aastal. Välisturistid veetsid meie majutusettevõtetes 3,8 miljonit ööd, mis on 4% rohkem kui aasta varem. Eesti elanike siseturismi ööbimisi oli 2,9 miljonit ehk 2% vähem kui 2024. aastal. Võrreldes 2023. aasta rekordtasemega oli Eesti elanike ööbimisi kodumaistes majutusettevõtetes 2025. aastal 3% vähem.

Üldist turismisektori tulemust pidurdas reisijateveo ekspordi vähenemine. Eesti transpordiettevõtete tulu välisreisijatelt kahanes aastaga 17%, peamiselt lennundussektori tõttu, kus eksporditulu langes 22%. „Siin on põhjuseks pigem statistiline muutus lennunduses Nordica pankroti näol, mis reaalsuses lendude ja reisijate arvus ei väljendu,” kommenteeris Tsaturjan.

Mõju avaldas ka laevafirmade tulude vähenemine, mis oli umbes 10%, ent ka siin on näha positiivset nihet: kruiisituristide arv kasvas aastaga 46%. “Samas ei toetanud turismiekspordi kasvu väliskülastajate suuremad kulutused, kuna nende taga on eelkõige suur inflatsioon. Samuti kasvasid teised teenuseliigid lihtsalt kiiremini,“ lisas Tsaturjan. Kokkuvõttes näitavad 2025. aasta andmed, et Eesti turismisektori taastumine jätkub, külastajate päritolu muutub mitmekesisemaks ning välisturistide kohapealne kulutus kasvab. Sektori rolli tugevdamiseks ekspordis on aga vaja jätkuvalt parandada rahvusvahelist ligipääsetavust ja toetada suurema lisandväärtusega turismiteenuseid.

The post Välisturistide kulutused Eestis kasvasid 10% appeared first on Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit.

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit (ETFL) kuulutas 13. veebruaril 2026 Eesti Näituste messikeskuses toimunud Tourest 2026 avatseremoonial välja 2025. aasta turismiauhindade laureaadid. Aasta turismiobjekti tiitli pälvis luksushotell The Burman Hotel, aasta turismiedendajaks valiti Eero Pärgmäe ning turismi elutöö tunnustuse sai Heli Tooman.

2025. aasta turismiobjekti auhinnale olid nomineeritud Wagenküll Hotell ja võlupark, Tallinna vanalinnas asuv The Burman Hotell ning Saaremaa ZOO.

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu liikmed valisid 2025. aasta turismiobjektiks Tallinna vanalinnas asuva ning äsja avatud luksushotelli The Burman Hotel, mis sai esile tõstetud rahvusvahelise tähelepanu tõttu. Nimelt pälvis The Burman Hotel maailma hinnatuimalt restoranide ja hotellide teejuhilt The MICHELIN Guide tunnustuse: kaks MICHELIN’i võtit ning maailma aasta parima uue hotelli eriauhinna.

„The Burman Hotel rikastab kahtlemata Tallinna hotellivalikut ning tugevdab linna positsiooni atraktiivse sihtkohana nii turismis kui ka rahvusvaheliste sündmuste korraldamisel. Sellise tunnustuse pälvimine juba avamisaastal on silmapaistev saavutus. Eriti märkimisväärne on see, et hotell tunnistati kahe MICHELINi võtme vääriliseks ainsana kogu Põhja- ja Baltimaade piirkonnas. Tegemist on iseloomu ja võluga hotelliga, mida juhitakse ilmse uhkuse ja pühendumusega,“ kommenteeris ETFL-i tegevjuht Asmik Tsaturjan.

2025. aasta turismiedendaja auhinnale olid nomineeritud Hiiumaa turismiklastri juht Kristel Peikel, AS Tallinna Lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe ning Ironman Tallinna korraldaja Ain-Alar Juhanson. Laureaadiks valiti Eero Pärgmäe Jet2.com lennufirma jõuluturu seerialendude Tallinnasse toomise eest ning tema järjepideva töö eest Eesti lennuühenduste arendamisel ja Tallinna Lennujaama hoidmisel rahvusvahelisel pildil.

“Eero Pärgmäe on turismi arendamisega seotud juba 25 aastat – alustades ELi rahastatud turismiprojektide elluviimisest ning jõudes lennuühenduste strateegilise arendamiseni. Tema märkimisväärse panuse tulemusel on Tallinna Lennujaamast kujunenud maailma hubaseim lennuvärav, mis ühendab Eestit maailmaga. Hästi toimivad lennuühendused toetavad kogu riigi majandust ja turismisektorit ning jõuluturu seerialendude Tallinna toomine on selle üks kõnekamaid näiteid,“ kommenteeris ETFL-i tegevjuht Asmik Tsaturjan.

Alates 2022. aastast annab ETFL välja ka turismi elutöö tunnustust, mille eesmärk on tunnustada isikut, kelle aastatepikkune panus Eesti turismi arengusse on pälvinud laiema avalikkuse kõrge hinnangu ning tema kogu senine töö ning ühiskondlik aktiivsus on olnud eeskujuks. Tunnustuse pälvis sel aastal Tartu Ülikooli Pärnu kolledži emeriitdotsent Heli Tooman rohkem kui 50 aasta pikkuse panuse eest Eesti turismihariduse ja teeninduskultuuri arendamisse.

Oma panuse hariduse kvaliteedi ning õppimise ja õpetamise arengusse on Heli andnud turismierialade riikliku õppekavanõukogu esimehena, Haridus- ja Teadusministeeriumi turismivaldkonna õppekavade ekspertkomisjoni esimehe ja liikmena ning kutsestandardite töörühmade liikmena. Heli oli initsiaatoriks ka Turismihariduse Liidu asutamisel ja käivitamisel, olles ka selle esimene juht.

“See on suurim ja väärikam tunnustus mu rohkem kui poole sajandi pikkusele turismiteekonnale. Tore meenutada, et võtsin turismiettevõtjast külastajana osa ka kõige esimesest Tourestist ja teisel olime väljas juba ühise, kuigi kaunis tagasihoidliku Pärnu väljapanekuga,” meenutas Heli Toom auhinda vastu võttes.

“Heli eestvedamisel on loodud ja kujundatud Pärnu kolledži turismiõppekavad, mille järgi on õppinud enam kui 2000 tulevast turismispetsialisti üle Eesti. Heli järjepidev töö õppejõu, õppekavade arendaja, ekspertkomisjonide liikme ning erialakirjanduse autorina on mõjutanud kogu Eesti turismivaldkonna professionaalset arengut,” kommenteeris Tsaturjan.

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit korraldab Baltimaade vanimat turismimessi Tourest tänavu juba 33. korda. Rahvusvaheline turismisektori seltskond hõivab Eesti Näituste messikeskuse 13.–15. veebruaril ning Tourest 2026 toob Tallinna varasemast ligi poole rohkem väliseksponente.

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit on turismiga tegelevate tööandjate vabatahtlik ühendus, mis liidab 73 liiget. Liidu põhiliikmeteks on Eesti reisibürood ja reisikorraldajad, kaasliikmeteks transpordiettevõtted, turismiorganisatsioonid, haridusasutused, hotellid, kindlustusfirmad, turismivaldkonna tugiteenuste pakkujad, riigi- ja munitsipaalasutused  ning välismaised turismiorganisatsioonid. ETFL on üleeuroopalise turismifirmade liitude katusorganisatsiooni ECTAA liige.

The post Selgusid 2025. aasta turismiauhindade laureaadid appeared first on Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit.

„Aasta turismiedendaja ja turismiobjekti auhindadega tunnustame inimesi ja ettevõtteid, kes on oma südame ja pühendumusega aidanud Eestil turismisihtkohana silma paista ning toonud elu ja uusi ideid meie piirkondadesse. Need on tegijad, kes julgevad unistada, viivad oma mõtted ellu ning käivitavad ja arendavad projekte, mis kutsuvad inimesi Eestit avastama ja kogema. Laureaate ühendavad kirg oma töö vastu, värsked lahendused, kõrge teostuskvaliteet ja oskus muuta Eesti külalistele veelgi ligitõmbavamaks,“ kommenteeris ETFL-i president Marina Jõgi.

2025. aasta turismiedendaja auhinna nominendid on Hiiumaa turismiklastri juht Kristel Peikel, AS Tallinna Lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe ning Ironman Tallinna korraldaja Ain-Alar Juhanson.

Kristel Peikel pälvis nominatsiooni Hiiumaa turismiklastri käivitamise ning sihtkohale osaks saanud märkimisväärselt suurenenud tähelepanu eest. Eero Pärgmäed tunnustati Jet2.com lennufirma jõuluturu seerialendude Tallinnasse toomise eest ning tema järjepideva töö eest Eesti lennuühenduste arendamisel ja Tallinna Lennujaama hoidmisel rahvusvahelisel pildil. Ain-Alar Juhanson sai nominatsiooni suure rahvusvahelise osalusega ning Eestile märkimisväärset nähtavust toonud suursündmuse korraldamise eest Tallinnas – tegemist on ühe suurima täispika Ironmani võistlusega Põhja-Euroopas.

2025. aasta turismiobjekti auhinna nominendid on Wagenküll Hotell ja võlupark, Tallinna vanalinnas asuv The Burman Hotel ning Saaremaa ZOO.

Wagenküll Hotell ja võlupark pälvis tunnustuse teistmoodi lähenemise eest, mis on toonud Lõuna- ja Kagu-Eesti piirkonda oluliselt rohkem külastajaid kui varem. The Burmani Hotel on esile tõstetud rahvusvahelist tähelepanu pälvinud luksushotellina, mis valiti Michelini giidi poolt maailma aasta parimaks uueks hotelliks. Saaremaa ZOO puhul hinnati noorte entusiastide järjepidevat tööd oma unistuse elluviimisel ning personaalse, hubase ning looma- ja keskkonnasõbraliku külastuspaiga loomisel laste ja perede jaoks.

Nominente tunnustatakse ja laureaadid kuulutatakse välja Touresti pidulikul avamisel Eesti Näituste messikeskuses reedel, 13. veebruaril. Samal avatseremoonial selgub ka tänavuse elutöö tunnustuse auhinna saaja.

Möödunud aastal pälvis aasta turismiobjekti tiitli Nunne Boutique Hotel ning aasta turismiedendajaks tunnistati Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna korraldusmeeskond.

Tourest 2026 programmi, eksponentide ja piletite kohta leiab lisainfot Touresti kodulehelt. Kõik kuni 15-aastased (k.a) reisihuvilised saavad messi külastada tasuta.

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit on turismiga tegelevate tööandjate vabatahtlik ühendus, mis koondab 73 liiget. Liidu põhiliikmeteks on Eesti reisibürood ja reisikorraldajad, kaasliikmeteks transpordiettevõtted, turismiorganisatsioonid, haridusasutused, hotellid, kindlustusfirmad, turismivaldkonna tugiteenuste pakkujad, riigi- ja munitsipaalasutused ning välismaised turismiorganisatsioonid. ETFL on üleeuroopalise turismifirmade liitude katusorganisatsiooni ECTAA liige.

The post 2025. aasta turismiedendaja ja turismiobjekti nominendid on selgunud appeared first on Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit.