TURISM- Eesti majandusedu secret ingredient?

: Arutelu-ajurünnak toimub Arvamusfestivalil reedel, 12. augustil Paide Vallimäel majanduse ja ettevõtluse alal kl 16:00-17:30. Tule ja aita kaasa mõelda! Kas […]

Tourest logo väike
Tourest logo transparent
Estoria turismi raamat

Arutelu-ajurünnak toimub Arvamusfestivalil reedel, 12. augustil Paide Vallimäel majanduse ja ettevõtluse alal kl 16:00-17:30. Tule ja aita kaasa mõelda!

Kas termini „turism“ ühekülgselt mõistmises peitub põhjus, miks turismi esindajaid kaasatakse suhteliselt harva majandusedu otsimise töörühmadesse, turismist ei räägita visioonikonverentsidel ega nähta selles strateegilist valdkonda – et see ei hõlma sõna „töö“? Kellegi otsa pole süüdistavalt vaadata, oma valdkonnas aastaid sees olnuna oleme muutunud lähipimedaks ja eeldame, et kõik saavad ju niigi aru …

Eesti inimesed jätsid Eesti Panga andmetel eelmisel aastal oma välisreisidel teistesse riikidesse 0,8 miljardit eurot. Kõik Eestit külastavad turistid tõid aga pelgalt 2015. aastal Eestisse 1,7 miljardit eurot lisaraha.  See on üle kümnendiku Eesti eelmise aasta ekspordist ning kolmandik teenuste ekspordist.

Need igal aastal lisanduvad miljonid ei too käivet mitte ainult hotellidele, reisifirmadele, bussidele ja giididele, vaid toidavad ka restorane, kohvikuid, muuseume, teatreid-kontserte-festivale, eesti disainereid ja käsitöölisi, muusikuid, rahvatantsijaid, juuksureid, massööre, turismitalusid, seiklusparke, golfiplatse, jalgrattalaenutusi – tervet armaadat transpordiettevõtteid taksojuhtidest ja praamidest kuni tervete bussiparkideni ning kaudselt kogu kaubandust. Ja nii lõpmatult edasi.

Turism seob üheks väga erinevaid valdkondi majandusest kultuurini, spordist põllumajanduseni ja rahandusest keskkonnani. Maailma Turisminõukogu valdkonna majandusmõju raporti andmetel oli 2015. aastal turismi kogupanus Eesti SKPsse on koguni 15,5%, kusjuures Euroopa ja kogu maailma vastav keskmine on alla 10%, vastavalt 9,6% ja 9,8%.

Turistide poolt Eestisse jäetud raha maksab ootamatult paljude Eesti inimeste palga nii Tallinnas kui Kihnus, Ida-Virumaal ja Setomaal. Statistika näitab, et otseselt ja kaudselt saavad turismimajanduse kaudu Eestis tööd 96 000 inimest, eelmisel aastal moodustas see 15,3% tööga hõivatutest. Euroopa ja maailma vastavad näitajad on 9,1% ja 9,5%. Teisisõnu puudutab turism meid kõiki!

Ei tasu alahinnata turistina Eestist vaimustunud inimeste rolli, kes naasesid aastaid hiljem investoritena. Neid on kindlasti ka sel suvel Eestit külastanud turistide hulgas. Kas me suutsime neid inspireerida tagasi tulema? Siia investeerima?

Kas me üldse tahame olla turismimaa?

Erinevatel riikidel on väga erinev majanduse struktuur ning kõiki näitajaid ei saa omavahel otseselt võrrelda, kuid numbrite valguses ütleme otse välja – Eesti on turismimaa. Meie siseturg on imepisike ning majandus sõltub otseselt riigi ekspordivõimest. Turismist tuleb ekspordi kümnendik ja selle lisaraha ärakukkumine oleks hiiglaslik kaotus. Selle kasv looks uusi võimalusi.

Kuidas saaksime turismivaldkonda rohkem panustada? Kas me üldse tahame olla turismimaa? Alustuseks peame rääkima turismist kui Eesti jaoks elutähtsast majandusharust, kuidas oskuslikumalt lahti keerata välisturistide lisarahakraane ning seda rohkem üle Eesti ja üle erinevate majanduseharude laiali suunama. Siis on turism see, mis ta peaks riigi jaoks olema – meie majanduse salajane koostisosa, mis loob rohkesti eduvõimalusi.

Tule aju ründama!

Kutsusime kaasa mõtlema tavapärasest vähem teleekraanidelt tuttavad oma valdkonna tipud, kes aitavad Arvamusfestivalil avardada meie lähipimedat vaatenurka ja kaasa mõelda:

Kadri Tali, pikaajalise rahvusvahelise kogemusega tippjuht ja muusikamanager, praegu nii Põhjamaade Sümfooniaorkestri kui Helsingi Rahvusooperi Ooperikoori tegevjuht;

Eero Pärgmäe, transpordi valdkonna ekspert, olnud mh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi ala asekantsler, täna Tallinna Lennujaama turundusdirektor;

Katrin Paadam, linnaruumi kvaliteedi ja ruumikasutuspraktikate vastasmõju protsesse uuriv rahvusvaheliste interdistsiplinaarsete linnauuringute kogemusega sotsiaalteadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor;

Viljar Lubi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler, varem tööl Välisministeeriumis, mh Eesti Vabariigi suursaadik Indias.

Arutelu modereerib Peep Ehasalu, kirjanik ja toimetaja, menuka kogumiku “Üle 100 põneva põhjuse, et tulla Eestisse!” koostaja ja kaasautor, Sokos Hotels Eesti kommunikatsioonijuht
 
Korraldaja Eesti Turismifirmade Liit

Lisainfo:
Mariann Lugus
ETFLi peasekretär